Astravieci rajoon (Astravyetski Rayon)
Astravieci rajoon (transkribeerituna Astravetsi rajoon) on rajoon Valgevenes Hrodna oblastis. Rajoon piirneb läänes Leeduga.
Rajooni pindala on 1569 km². 2009. aasta seisuga elas seal 24 266 inimest.
Rajoon moodustati 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Astravieci, Hierviaty, Hudahaj, Kiemieliški, Michališki, Padolcy, Spondy, Trokieniki ja Varniany külanõukogu.
Halduskeskus on Astravieci linn. Teised tähtsamad asulad on Hudahaj, Hierviaty ja Varniany.
Rajooni suurim jõgi on Vilija, teised tähtsamad jõed on Vilija lisajõed Strača ja Ašmianka ning Ašmianka lisajõgi Łoša jõgi. Rajoonis asub Saračanski järvestik, tähtsamad järved on Kajmin, Klevieł, Tumskaje, Vierabji. Kõrgused ulatuvad keskmiselt 140–180 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht (301 meetrit) on Trokieniki 1 küla lähistel.
2009. aasta seisuga olid elanikest 86,87% valgevenelased, 3,47% venelased, 5,73% poolakad, 2,65% leedulased ja 1,28% oli teistest rahvustest. 85,44% elanike emakeel oli valgevene keel, 10,59% elanike emakeel oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 74,13%, vene keelt aga 18,21% elanikke.
Rajooni pindala on 1569 km². 2009. aasta seisuga elas seal 24 266 inimest.
Rajoon moodustati 1940. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Astravieci, Hierviaty, Hudahaj, Kiemieliški, Michališki, Padolcy, Spondy, Trokieniki ja Varniany külanõukogu.
Halduskeskus on Astravieci linn. Teised tähtsamad asulad on Hudahaj, Hierviaty ja Varniany.
Rajooni suurim jõgi on Vilija, teised tähtsamad jõed on Vilija lisajõed Strača ja Ašmianka ning Ašmianka lisajõgi Łoša jõgi. Rajoonis asub Saračanski järvestik, tähtsamad järved on Kajmin, Klevieł, Tumskaje, Vierabji. Kõrgused ulatuvad keskmiselt 140–180 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht (301 meetrit) on Trokieniki 1 küla lähistel.
2009. aasta seisuga olid elanikest 86,87% valgevenelased, 3,47% venelased, 5,73% poolakad, 2,65% leedulased ja 1,28% oli teistest rahvustest. 85,44% elanike emakeel oli valgevene keel, 10,59% elanike emakeel oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 74,13%, vene keelt aga 18,21% elanikke.
Kaart - Astravieci rajoon (Astravyetski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |